Tänavune Estcon toimus mu kodule meeldivalt lähedal, ehkki põhjaeestlastele jällegi ebameeldivalt kaugel-Saarjärvel Põlvamaal. Saarjärve, kus me kogunesime ka 2006. aastal, asub looduslikult väga kaunis kohas, ent erinevalt Valgemetsast ja Taevaskojast ei pääse sinna rongiga ning bussiühendus on vilets. Enamik inimesi tuli seekord autodega. Jonnaka inimesena otsustasin mitte kohalesaabumiseks küüti paluda, vaid bussidega kohale sõita. Ilmselt mängis oma osa otsuses ka see, et aeg jaanipäevast juuli alguseni oli olnud suhteliselt üksluine ja tüütu, nii et seiklemine oli teretulnud.
Reede hommikul tõusin üles, varustasin end "Zeppelinis" õllega (kuumalaine tõttu pidasin seda viinast sobivamaks joogiks) ja suundusin bussijaama. Oli palav ja päikeseline ilm, praegusele suvele omane. Kell 11:45 suundusin Tallinn-Värska bussiga Tartust Ahjale. Seal tulin bussilt maha. Vähem kui kümne minuti pärast tuli Ahja-Võru buss ette. Sealt (pärast kümneminutilist vahepeatust Põlvas) Partsisse. Partsis tulin bussi pealt maha ja vedasin oma raske kandami (mis koosnes valdavalt 29-st õllepurgist) palava ilma kiuste Saarjärvele. Tee peal tuli puhkemaja personal mulle autoga vastu, teatas, et ühtki ulmikut pole veel kohal ja andis mulle võtmed. Molutasin puhkemajas, kuni viie paiku saabus Ipp ja seadis batuudi üles. Siis hakkas rahvas kogunema.
Teatavasti varustab Ove igal Estconil kellegi mingi iseloomuliku sepisega... seekord oli selleks Metsavana ihupreester Isa Pjotr, kellele pidulikult õigeusu rist kaela riputati.
Samal õhtul õnnestus mul ka veenduda, et läbi gaasimaski õlut juua on võimatu.
Öö saabudes otsustasime alustada Cthulhu tseremooniatega ja kutsuda välja iidsed jumalused Cthulhu, Dagoni ja Nyggodeth-Tharlapi. Viimase väljakutsumiseks on teatavasti vaja teha müstilist ja kurjakuulutavat ööklooma häält. 2009. aasta Estconil tehtud katsed ta väljakutsumiseks nurjusid (nagu on mitmelgi pool dokumenteeritud). Ilmselt oli põhjuseks asjaolu, et Nyggodeth-Tharlapi näol on tegu järvekoletisega ja Taevaskojas polnud suurt järve, mistõttu eksortsism mingit mõju ei avaldanud.
Suveöösse mattunud järvele oli laskunud kurjakuulutav vaikus, kui me selle kaldal iidset ja pühadusteotavat ööklooma häält, mida on kirjeldatud "Necronomiconis" ja iidsetes Surnumere käsikirjades, tegime. Ümbritsev maailm tardus õudses kurjuses ja lained laksusid pahaendeliselt. Midagi hämarat ja tundmatut ujus kalda poole... mis osutus pardiparveks.
Nyggodeth-Tharlapi väljakutsumine ebaõnnestus ka sel korral, põhjuseks viski vähesus, sest mainitud joogi puudumisel on teatavasti võimatu tõsist ööklooma häält teha. Loodetavasti on meie preestritel järgmiseks Estconiks olemas nii suur järv, viski kui ka hambapasta.
Hommikul tuli lõpuks politsei. Saadeti tagasi.
Laupäev
Magasin keskpäevani, nii et kui üles ärkasin, oli Costello ettekanne lauamänguest juba käimas ja enamik hommikusöögist nahka pistetud.
Leo Kunnase ettekande ajaks olin juba konditsioonis. Seejärel hakkasime larbiks valmistuma, Atsi jutt kirjastusplaanidest ei jäänud aga samuti kuulamata.
Seejärel alustasime "Stalkeri" larbiga, tegevuskohaks Tšernobõli tuumaelektrijaama ümbrus. Mulle anti Kiievi loomaaia direktori roll, kes koos majandusjuhi ja kahe abilisega metsast mutantloomi pidid püüdma. Minu tegevus mängus lõppes suhteliselt ruttu, zombi puudutus muutis mind zombiks ja kindluse mõttes lasti mulle ka kuul pähe. Larp paistis silma lahedate kostüümide ja relvade poolest, eriti ägedad olid pikkades mantlites ja gaasimaskidega natsid.
Algas mälumäng. Meie võistkond "Orlando Magic" sai teise koha, mis oli piisavalt hea tulemus, arvestades, et mu eelmiste aastate võistkond oli dramaatilistel asjaoludel lagunenud.
Siis jagati Stalkereid ja tehti ühispilt.
Õhtul rääkis Triin majas animetest ja näitas klippe. Läbitungiv norskamine pööningult seda ei nurjanud.
Hilisõhtu ja järgneva öö tšillisin maja ees ja järve ääres ning suhtlesin inimestega. Siis läksin magama.
Pühapäev
Ärkasin liiga vara.
Räägiti kirjastuste põnevatest plaanidest. Siis pidas Belials suurepärase ettekande, millega pani kõike "loogiliselt" võtta püüdvad inimesed paika.
Ürituse ametlik osa lõppes. Olin väsinud, reedene seiklushimu oli ammu kadunud ja sõitsin Hargla autoga koju.
Järgmisel aastal jälle!
