Stephen Kingi "Tume torn VI: Susannah' laul"

Pärast kolmandat osa hakkas see sari minu jaoks alla käima ja praeguse köitega allakäigutendents süveneb.

Sarja kolmes esimeses köites oli olulisel kohal omapärane (postapokalüptilisi, vesterni- ja fantasyelemente sisaldav) maailm koos hoogsa ja põneva sündmustikuga. "Võlur ja klaas" hakkas kohutavalt venima, samas suutis autor sarjale omast stiili säilitada. "Calla huntides" lisandus venimisele tüütu pendeldamine New Yorgi ja paralleelmaailma vahel ning sarja sobimatu vampiiriteema. "Susannah` laul" on minu meelest seni sarja nõrgim osa. Rolandi kodumaailma mõnusaid kirjeldusi on jäänud järjest vähemaks, reaalses maailmas toimuv pole vaatamata dünaamilisele sündmustikule absoluutselt kaasahaarav. Kõik see tekitab tunde, nagu loeks mingit "Düüni" järge või Tolkieni pärijate poolt kokkuklopsitud raamatut. Ehk siis-alla käinud ja järjest tüütumaks muutuv sari ning maailm. Soov sari võimalikult ruttu ära lõpetada pole selle kvaliteedile ilmselgelt eriti kasuks tulnud.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/default.asp?ID=57219 .

Philip Reeve'i "Põrgulikud leiutised"

Sarja kahe esimese osa tõlkeid lugesin 2006. aasta päikeselisel kevadel ja suvel, mis praegu tundub hästi kauge minevikuna, nii et paljugi on jõudnud meelest minna. Sai loetud ja nauditud, isegi Estconil jaburaks läbuks keeranud temaatilises rollimängus osaletud. Sarja tõlgete avaldamisse tuli millegipärast pikem paus ja inglise keeles lugemist ka ei jätkanud. Kuni nüüd see (huvitaval kombel K. W. Jeteri klassikalise aurupunkromaaniga sama pealkirja kandev) raamat eesti keeles ilmus ja palju vanu häid mälestusi äratas.

Muidugi on tegu young adult-kirjandusega... aga see-eest tipptasemel. Loo vahepealset kergelt lapsikuks kiskumist kompenseerib hoogne lõpposa. Reeve`ile omaseid naljakaid kilde kohtab ka, nagu laul nimega "Ida on roheline" (vihje kultuurirevolutsiooni-aegse Hiina tuntud propagandalaulule "Ida on punane").

Hesteri osas ei saa paraku Raul Sulbi arvustusele Ulmekirjanduse Baasis vastu vaielda. Kibestunud ja egoistlik tüüp, julmus segatud enesehaletsusega. Wren erineb Hesterist nagu öö päevast ja see kontrast on kuidagi hästi mõjuv.

Loodetavasti need, kelle meelest kogu sari on saast, sest liikuvate linnade kirjeldus on vastuolus mingite füüsikaseaduste või loogikareeglitega, taipavad kolmandast köitest eemale hoida.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/default.asp?ID=78925

Neon Genesis Evangelion/Shin seiki evangerion

Riik: Jaapan.

Aasta: 1995-1996.

Lavastaja: Kazuya Tsurumaki, Hideaki Anno, Masayuki, Hiroyuki Ishido, Tsuyoshi Kaga, Tensai Okamura, Masahiko Otsuka, Keiichi Sugiyama.

26 osa.

Sai siis viimase paari päeva jooksul selline asi ära vaadatud. Üldiselt on sarja sisust väga hästi kirjutanud Vabarnamees siin:


http://www.baka.ee/?pg=ylevaated&id=6 .

Igati hea asi, ehkki mulle meeldis sarja hoogne algus/keskosa rohkem kui psühholoogiline lõpp.

Futurecop!-1988 Girls

http://www.youtube.com/watch?v=CXLG37aeByE .

See link ei taha kuidagi aktiveeruda, nii et paluks ta aadressiribasse kleepida.

Scott Lynchi "Red Seas Under Red Skies"

Raamat (mille läbilugemiseks mul huvitaval kombel kulus poolteist kuud) algab venivalt nagu autorile tihti kombeks, ent läheb mingi aja pärast hoogsaks ja veriseks piraadimäruliks üle. Erinevalt traditsioonilisest fantasyst on siin lisaks maagiale oluline roll ka alkeemial. Lisaks veel võimuvõitlust ja intriige maal ning merel, seda kõike mõnusalt vahemerelises õhustikus.

Miinuspoole pealt võiks mainida, et seitsmeosalisest saagast on seni ainult kaks ilmunud ja ilmselt võtab igaviku, kuni kogu see kupatus täies mahus trükivalgust näeb ja läbi lugeda õnnestub.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/andri/SFBooks/getrets.asp?raamat=75212