Maniakkide Tänava "Ja rongid peatusid"
Maniakkide Tänava "Lahkumiskink"
Maniakkide Tänava "Robonaut"
Omapärane teaduslik-fantastiline õuduslugu. Kui algul räägitakse Jaagu saatusest ja "Lahkumiskingis" kirjeldatud Ippoliti ümberprogrammeerimise tagajärgedest inimkonnale, siis mingil hetkel muutub sotsiaalse ulmena alanud tekst õõvalooks... Ei midagi üleloomulikku, aga Jaagu Kuul lõksu püüdnud terraformimisrobonaudi asemel võiks ka mingi müstiline koll olla. Ja eks ole inimtühi kõle kuumaastik ju päris kõhe koht...
Vihjed Veskimehe "Kuu Ordu"-tsüklile on ilmsed ega piirdu ainult sõna "kosmosepiraat" kasutamisega.
Jaagup Mahkra "Väike täpp horisondil"
Maniakkide Tänava "Stardiloendus"
Pärast mõningat kaalumist otsustasin seda lühiromaani siiski maksimumhindega hinnata.
Asteroid Tooni on kohe Maad tabamas. Maale jäänud inimesed on ründesatelliitide kompleksi Ippolit poolt lõksu püütud ega saa rakettidega kosmosse põgeneda, sest Ippolit tulistab nad alla. Rajatakse varjendeid, aga kõigile seal ruumi pole. Lõuna- ja Kesk-Euroopast suunduvad põgenike massid põhja poole, eesmärgiga Põhjala variendites endale jõuga koht hõivata.
Loo peategelaseks on Eestis Bioreorganiseerimise Keskuses vegeteeriv mutandipoiss Ristjan... Mainitud keskuses püütakse teaduslike katsete abil luua uut tüüpi inimesi, kes suudaksid maailmalõpu üle elada. Erilist elulooma tast pole, ent ühel hetkel tungivad Eestile kallale venelased, eesmärgiga samuti siinseid varjendeid hõivata. Ristjan "mobiliseeritakse" küberkaitseüksusse (tema teadvus võtab häkkimise läbi üle ühe Vene mecha, keha jääb aga haiglavoodisse lebama). Järgneb sõjategevus nii venelaste kui ka Baltikumi tungida püüdvate eurooplaste hordidega ja apokalüptilises maailmas hakkab paistma lootuskiir... Ega jää estronaut Jaakki mängu tulemata.
Võiks öelda, et tegu on äärmiselt vastuolulise tekstiga. Surmsünged tulevikusõja ja maailmalõpukirjeldused täiesti usutumatu sündmustiku ning maailma taustal. Mulle lõppkokkuvõttes meeldis (sõjaõuduste kirjeldamisega oli vast veidi üle pingutatud, ent eks see, et soolikaid peab lendama, ole autorile omane), aga neile, kes ulmest füüsikat-loogikat otsivad, ei soovitaks.
Maniakkide Tänava "Vanemate nimel"
Episoodiline kirjeldus kaugest tulevikust ja tähtedevahelistest lendudest. Kosmoselaev "Estonia", mille meeskonna kaugemaks eesmärgiks on eestlastega asustatud koloniaalplaneedi loomine, langeb meteooritabamuste ohvriks, auke laevas peab aga lappima foobiate all kannatav naisesronaut. Nagu eelarvustaja maininud, on lugu kirja pandud optimistlikus laadis, ehkki "Estonia" kosmoselaeva nimena kõlab veidi kurjakuulutavalt.
Üldiselt selline tavaline Algernoni tase. Mant oskab paremini.
Loo pealkirja mõte jäi veidi segaseks.
J. J. Metsavana "Laenatud elu"
Pärast asteroiditabamust jätkub Eesti elu maa-alustes varjendites. Möödunud aja jooksul on ründesatelliitide kompleks Ippolit tõusnud mütoloogilise jumala seisusse. Varjendielanikud veedavad enamiku ajast hibernatsioonis.
Loo peategelane Agri ärkab ühel hetkel hibernatsioonist üles ja avastab, et talt on une pealt neer välja lõigatud. Raevunud mees asub organiärikaid mööda varjendikomplekse jälitama ja kõik jäljed viivad vene mafioosoni hüüdnimega Kilekott...
Olen lugenud ka loo esialgset varianti Ulmejutulaborist. Seal puudusid viited postapokalüptilisele maailmale ja varjenditele ning tegevus toimus lihtsalt tuleviku-Eestis mingis paneelmajade linnaosas. (Ühe tegelase nimevalik tekitas juba toona fändomis seoseid, mis päädisid fleimiga Facebookis... Autori sõnul polevat siiski tegu vihjega.)
J. J. Metsavana "Kindlus taevas"
Lahe postapokalüptiline lugu. Algul võiks arvata, et teksti tegevus toimub pseudokeskaegses Ukrainas, ent mingil hetkel lükatakse see mulje ümber. Pikemalt sisust ei räägikski, tekst on lühike ja "Reaktorist" kättesaadav, nii et kes huvi tunneb, lugegu ise. Kuuldavasti saab Metsavana ja Mandi loodud maailmast varsti ka raamatust lugeda, nii et jääme ootama.
Loo pealkiri kattub huvitaval kombel Hayao Miyazaki klassikalise anime "Laputa" ingliskeelse tõlkepealkirjaga.
J. J. Metsavana "Proovisõit, ehk Kuidas vürst Kuu peale kippus"
Loo ilmumisaastaks on Baasis märgitud 2012... Mina igatahes lugesin seda lugu juba eelmisel aastal Algernonist ja nüüd lugesin kogust "Saladuslik tsaar" teist korda üle.
Tegelikult on see jutt rohkem sissejuhatus pikemale loole. Žanriliselt veidi raske defineerida, päris aurupungiks ei liigitu, vast mingiks proto-aurupungiks. Tegevuskoht meenutab keskaegset Venemaad, ent taustmaailma tundes on selge, et tegu on postapokalüptilise maailmaga sajandeid pärast seda, kui asteroid Tooni on Maad tabanud. Mingi linnriigi vürst laseb käsitöölistel ja seppadel ehitada algelise kosmoselaeva, "lendava samovari" ning suundub sellega kosmosereisile. Lugu on kirja pandud mõnusalt humoorikas laadis ja ma ei näe põhjust sellele "neljast" madalamat hinnet anda.
J. J. Metsavana "Saladuslik tsaar"
"Proovisõidu" otsene järg ehk lugu sellest, mis Maa orbiidile jõudnud vürstist ja tema kaaskonnast edasi sai. Pikemalt ei tahakski kirjutada, kes tahab, see loeb ise.
J. J. Metsavana "Must muna"
Pealkiri meenutab Mandi samanimelist juttu, ent lugu on hoopis teisest ooperist. Seesama postapokalüptiline, keskaega meenutava õhustikuga Venemaa. Seekord on peategelaseks venelaste kätte vangi sattunud ja Venemaal üles kasvanud eesti poiss Õnnepäev. Loo keskmes on salapärane must kuul, mille ta metsast leiab ja kiusaka õigeusu preestri Matvei pihta viskab, millel pole sugugi head tagajärjed...
Kuidagi väheütlevaks jäi see lugu. Ka tegelaste nimevalik ei mõju just väga usutavalt-see, et Euroopa on langenud arengus keskaegsele tasemele, ei tähenda, et Eestis pandaks lastele jälle Muinas-Eesti nimesid nagu Õnnepäev.
J. J. Metsavana "Pudrumägi"
Loo võiks liigitada science-fantasyks... Täpsemalt on tegu postapokalüptilise SF-ga klassikalise fantasy kuues.
"Mustast munast" tuttav Õnnepäev on nooreks vägilaseks sirgunud ja rändab mööda maailma, hävitades tasu eest koletisi. Pihkvas kuuleb ta draakoni valvatud pudrumäest ja otsustab draakoni tappa ning pudruvarudele käpa peale panna...
Loos on väga ilmsed vihjed Sapkowski "Nõiduri"-sarjale, samuti tekisid lugedes paralleelid Tolkieni "Kääbikuga". Mulle igatahes meeldis ja otsustasin loole maksimumhinde panna.
Maniakkide Tänava "Põrguvärav"
Kogumiku arvustused Ulmekirjanduse Baasis:
http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?Raamat=81348
