Charles Strossi "Pereäri"

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=56298

Tiit Tarlapi "Aegade julm laul"

21. sajandi lõpus tabavad maailma sotsiaalsed rahutused, mis tsivilisatsiooni kaosesse paiskavad. Romaani minategelaseks on (Tarlapi loomingule omaselt) poolfiktiivses ja täpsustamata riigis elav ajaloolane Ivor Rennik, kes Tsitadelliks kutsutud elitaarse ning turvalise linnaosa elanikuna mässust algul puutumata jääb. Tsitadellis on ta seotud salajase projektiga-nimelt kuulub ta nende väheste inimeste hulka, keda on võimalik panna oma teadvuses peituvaid esivanemate mälestusi spetsiaalse tehnoloogia abil uuesti läbi elama. Kui maailma haarab kaos, suundub ta Tsitadelli löömameeste eskordi saatel oma peret päästma, ent avastab, et nood on märatsejate ohvriks langenud. Küll aga õnnestub tal tuua tsitadelli salapärane mässajate käest hädavaevu pääsenud ja samuti pere kaotanud tütarlaps Lenna, kes väidab, et oli Ivori rahutustes hukkunud noorema õe kooliõde. Et Tsitadellis pole ruumi kõigi põgenejate jaoks, vormistatakse Ivori ja Lenna vahel viimase elu päästmiseks fiktiivne abielu. Elu kokkuvariseva tsivilisatsiooni viimases kantsis aga muutub järjest paranoilisemaks...

Tarlapi näol on tegu hea sotsiaalkriitiliste sugemetega seiklusulme-autoriga, ent tõsisem sotsiaalne teaduslik fantastika ei paista tal hästi välja kukkuvat. Ühiskonnakriitikat, millega oleme juba autori varasemast loomingust tuttavad(tsivilisatsioon tervikuna, eriti aga kapitalistid ja kohustus lipsu/ülikonda kanda on pahad-pahad asjad) on siin kõvasti, ent see mõjub ülepingutatuna ja kipub loo enda varju jätma. Pikad vahepalad, milles kirjeldatakse Ivori rännakuid fiktiivsesse muinasaegsesse Ungelinna tsivilisatsiooni koidikul, meenutavad Hargla "Vabaduse kõrgeimat määra", keskaja asemel kirjeldatakse küll muinasaega. (Muide, Ungelinna asukate kohta oli öeldud kord "ungelased", siis jälle "ungelapsed"). See osa mõjus väga kuivalt ja moraliseerivalt, samuti on ju teada, et erinevalt marksistlik-leninistlikus ajalookäsitluses kirjapandust said paljud muistsed tsivilisatsioonid ka ilma orjapidamiseta läbi...

Erinevalt näiteks puhtalt tuumapungiliku õhustikuga "Roheliste lippude reservaadist" mainitakse siin teoses ka internetti ja mobiiltelefone, lugu kisub üldse kuidagi väga päevakajaliseks ning sotsiaalkriitiliseks, võib leida ka vihjeid tänapäeva Eestile. Autori seisukohtadega tuleb paraku paljudes küsimustes nõustuda, ent romaanivormis on seda kõike mõnevõrra tüütu ja väsitav lugeda. Samuti tekib tunne, et viimasel ajal äärmiselt produktiivsel autoril on tõsine oht end kordama hakata.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/Andri/SFBooks/getrets.asp?raamat=83173

S. M. Stirlingi "The Peshawar Lancers"

Aastal 1878 tabab Maad ulatuslik komeedisadu, mis lisaks tohututele purustustele tekitab põhjapoolsetel aladel tuumatalve-efekti. Euroopat on haaramas näljahäda ja Briti impeeriumi peaministri Disraeli juhtimisel alustatakse Briti saarte elanike evakueerimist Indiasse ning teistesse lõunapoolsetesse kolooniatesse. Aastaks 1881 saabub Briti saartele lõplik kaos, Disraeli lintšitakse nälgiva rahvamassi poolt ja kliima normaliseerumise ajaks 1890-ndatel on Euroopast saanud metsik maailmajagu, neist evakueerimata eurooplastest, kes näljahäda üle elasid, on aga olude sunnil saanud metsistunud kannibalid. Briti impeerium (ehk indiapäraselt Angrezi Raj) pealinnaga Delhis jääb aga kestma. Euroopa koloniaalimpeeriumidest säilivad ka Prantsuse impeerium (uue keskusega Alžiiris), hiljem Angrezi Raj`iga liituv Holland impeerium Indoneesias ja valdavalt Kesk-Aasias baseeruv Vene impeerium (pealinnaga Samarkandis). Kesk-Aasiasse põgenenud Vene ülikud siiski ilma kannibalismita ellu jääda ei suuda ja loobuvad õigeusust, luues selle asemele kannibalismi ning inimeste ohverdamist sisaldava Tšernobogi (ehk Malik Nousi ehk Paabulind-Ingli) kultuse.

Käesoleva aurupungiliku alternatiivajaloolise romaani tegevus toimub aastal 2025. Maailma tehnoloogiline arengutase vastab umbes 20. sajandi algusaastatele-õhusõidukitena kasutatakse tsepeliine, autod (mis ei kasuta sise-, vaid mingeid välispõlemismootoreid) on haruldased, sõjapidamises kasutatakse vintpüsse ja külmrelvi. Angrezi Raji`st on saanud võimas multikultuurne impeerium, selle keskuses Indias elavad nii Briti põgenike järeltulijad kui ka ühiskonnas normaalset positsiooni omavad indialased, keeled, kultuurid ja usundid on segunenud.

Romaani peakangelaseks on Peshawari ulaaniüksuse kapten Athelstane King, kelle tööülesannete hulka kuulub sõjakate afgaanide vaoshoidmine Raj`i-Afganistani piiril. Afganistanist põhja poole jääb Tšernobogi kummardajate kannibalistlik terrorirežiim, millest teiste riikide alamad targu eemale hoiavad. Kingi isa on kunagi Afganistani piiril salapäraselt hukkunud, nüüd aga hakkavad juhtuma imelikud asjad-tema Babbage`i seadmetega(ehk algeliste aurupunk-arvutitega) tegelevat teadlasest õde püütakse tappa, ka ta ise langeb ohvitseride klubis salapäraste assasiinide rünnaku ohvriks, atendaadikatse käigus hukkub ta ümmardajast armuke Hasamurti. Rünnakute organiseerijateks näib olevat Samarkandi tsaarirežiim, ent motivatsiooni mõista on raske. Tänu salapärasele vene-tadžiki päritolu tüdrukule Yasminile saab see ka Kingi jaoks lõpuks selgeks-nimelt kasutab Tšernobogi kultus tulevikuennustamiseks maagiliste võimetega süütute tütarlaste unenägusid. Sajandi pärast peaks Maad tabama uus komeedisadu ja kogu inimkonnale lõpu peale tegema, ent tänu Kingi järeltulijate tegevusele on inimkonna tehnoloogiline arengutase selleks hetkeks juba liiga kõrge ning täielikku hävingut suudetakse vältida. Seega tuleb King tappa, et maailm vältimatult saabuvas apokalüpsises Tšernobogile ohverdada... Kingi ja tema sõprade ning Ohrana agendi krahv Ignatjevi võitluse taustal toimuvad keerulised rahvusvahelise tähtsusega sündmused, Angrezi Raj`i ning Prantsuse Outremere`i-impeeriumi püütakse liita troonipärijate abiellumise läbi. Selle plaani ebaõnnestumise korral võib maailma haarata purustav sõda ja Tšernobogi kummardajate sepitsused teoks saada...

Minu meelest on tegu igati sümpaatse, detailse ja värvika romaaniga. Kirjeldatud Briti-Vene suhted meenutavad 19. sajandi "Suurt mängu" ja eks siin Kiplingi "Kimile" kuuldavasti ka palju vihjeid ole. Üldse meenutab raamatu stiil kohati väga 19. sajandi seiklusjutte, taustmaailmaks on küll veidi sarnase õhustikuga, ent siiski fiktiivne 21. sajandi Angrezi Raj.

Arvustused Ulmekirjanduse Baasis:

http://www.dcc.ttu.ee/andri/sfbooks/getrets.asp?raamat=41155

"Unustus"/"Oblivion"

Riik: USA

Aasta: 2013

Režissöör: Joseph Kosinski

Lähitulevikus ründavad Maad tulnukad, kes purustavad Kuu, mis tekitab Maal ulatuslikke katastroofe seoses muutunud külgetõmbejõuga. Tulnukate rünnak õnnestub tuumarelvadega tagasi lüüa, ent inimkond peab elamiskõlbmatuks muutunud koduplaneedilt Titanile kolima, Maa ookeanides leiduvat vett aga kulutatakse kosmoselaevade kütuse valmistamiseks. Peategelane Jack Harper oleks justkui veemaardlaks muudetud Maal silma peal hoidev droonimehhaanik... ent tegelikult pole kõik üldse nii, nagu paistab, ja filmi sündmustik kisub ühel hetkel vägagi dickilikuks.

Mulle see film igatahes meeldis, Hollywoodi kohta päris keerulise ja läbimõeldud süžeega ning kinos vaadates jättis võimsa mulje. Päris palju tähelepanu on pööratud viimase aastakümne tehniliste arengute juures aktuaalseks muutunud droonide, nende kasutamise ja häkkimise teemale.