Minu meelest üks igavamaid seniloetud Miles Vorkosigani sarja raamatuid, eriti võrreldes sündmustiku kronoloogia osas eelneva "Peeglitantsuga". Peaaegu pool raamatust läheb Milesi hingepiinade ja keiser Gregori pulmaettevalmistuste kirjeldamiseks. Siis tuuakse mängu Simon Illyani ootamatu haigushoo ja mikrokiibi teema ning romaan läheb veidi põnevamaks, ent kogumuljet see ei päästa ning 430-leheküljeline romaan mõjub üsna venitatuna. Ehk pole eelarvustajate mainitud "rahulikkus" lihtsalt see, mida ma sellelt autorilt ja sellest sarjast ootaksin. Ja krimkad pole mulle ka kunagi meeldinud, nii et kriminullilikud elemendid "Mälu" mu jaoks paremaks ei tee.
