Friday, January 6, 2017

Isaac Asimovi "Üheksa homset"

Üsna kõikuva tasemega kogumik, mis sisaldab nii väga häid ("Amet", "Hellad raisakotkad", "Viimane küsimus"), keskpäraseid kui ka päris halbu lugusid ("Surelik öö" oli minu jaoks kogumiku absoluutne põhi). Sarnaselt eelarvustajale pean kaht ulmekriminulli kogumiku kõige viletsamaks osaks, ehkki ilmselt mängib siin oma rolli ka mu suhtumine krimižanrisse tervikuna.

"Amet"

"Võimutunne"

Üsna tobeda ideega lugu. Kui tegu on humoreskiga, siis ilmselt ei sobitu see humoresk mu huumorisoonega.

"Surelik öö"

Kriminulli ja kuiva inseneriulme kombinatsioon on üsna tüütu-mida väljendab ka hinne.

"Olen Marsportis ilma Hildata"

Lühem ja vähemtüütu kui "Surelik öö", ent erilist vaimustust minus tekitada ei suutnud. Pean taaskord tõdema et kui see lugu oli mõeldud naljaloona, siis mu huumorimeel Asimovi huumoriga väga ei sobitu.

Hindeks "3+".

"Hellad raisakotkad"

Mulle see idee meeldis ja tulnukate tsivilisatsiooni üheaegselt patsifistlik ning "raisakotkalik" olemus koos sellega kaasneva eetikakonfliktiga oli väga hästi edasi antud. Erinevalt eelarvustajatest loo "vananemine" mind absoluutselt ei häirinud-Asimov kirjutab maailmast nagu see 1950. aastatel oli, ette heita seda talle ei saa.

"Kõik maailma mured"

"Kirjutage mu nimi S-iga"

"Viimane küsimus"

Üldjuhul kipuvad tekstid, mille tegevus toimub erinevate ajastute ja ülipikkade ajavahemike jooksul, kuidagi ebaisiklikeks jääma. Sündmustiku nägemisega pikki ajastuid hõlmaval kotkapilgul kaasneb lisaks paatoslikkusele tihtipeale hakitus, mis ei lase varjukujudena vilksatavel tegelastel sümpaatseteks saada ja muudab kogu teksti vaid autoripoolse sõnumi esitamiseks. Seega ei kuulu sellised lood just mu absoluutsete lemmikute hulka, ent käesolev Asimovi lugu oli ikka päris hea. Lõplikult mõjutas mind hinnet maksimumi peale tõstma loo puänt.

"Inetu poisike"

Kunagi ammu sai seda lugu "Lilledest Algernonile" loetud, nüüd lugesin kogumiku "Üheksa homset" eestikeelsest tõlkest üle.

Eelarvustajad on loo kohta juba päris palju ära öelnud. Ma ise kuulun nende hulka, kelles see lugu liigse sentimentaalsuse tõttu suurt vaimustust ei tekitanud.

Kogumiku arvustused Ulmekirjanduse Baasis

No comments:

Post a Comment